Crème brûlée

Purukattega õunakook

2010-10-31T12:16:00.004+02:00

Veel üks õunakook, kuniks veel õunu jagub. Üks mu lemmikutest, eriti hea kuumalt piima kõrvale. Suhteliselt magus, nii et kes väga magusat ei armasta, võib suhkru kogust vähendada. Retsept adapteeritud Love Food sarja Leivonta raamatust.

115 g võid

175 g nisujahu

1,5 tl küpsetuspulbrit

1 tl kaneeli

näpuotsatäis soola

115 g suhkrut

2 muna

2 spl piima

1 tl vanilliekstrakti

kolm hapukamat keskmise suurusega õuna

Purukatte jaoks:

115 g nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

6 spl võid

85 g pruuni suhkrut (kasutasin fariini ja valge suhkru segu)

Määri võiga 20cm läbimõõduga lahtikäiv vorm. Koori ja viiluta õunad. Sulata või ja jäta veidikeseks jahtuma. Kausis vahusta munad ja suhkur, sega juurde või, piim ja vanill. Sega omavahel kuivained ja lisa vedelale tainaosale, sega korralikult läbi ja vala vormi. Aseta peale õunaviilud. Puru jaoks mudi kokku või, küpsetuspulbriga segatud jahu ja suhkur. Pudista koogi pinnale. Kook läheb 180-kraadisesse ahju kuskil 45 minutiks, kuni on pealt kuldne.

Õuna-kohupiimakook

2010-10-16T17:43:00.006+03:00

Õunte saagikus ei olnud meil see aasta väga kiita, erinevalt näiteks seentest mida vist oli see aasta igal pool väga palju. Natuke õunu sai söömiseks ja mõned õnneks ka kookide tegemiseks. Ühe neist toon siin ka välja- mõnus pehme ja suhteliselt lihtne kodune kook :)

Vaja läheb:

3 suurt muna

3,5 dl nisujahu

2 dl suhkrut

50 g võid

u. 150 g vanillikohupiima (see on siis umbes pool 300g kohupiimatorust)

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl kaneeli

3-4 keskmist õuna

Sega munad ja suhkur, lisa kohupiim ja sega läbi. Lisa jahu, kaneeli ja küpsetuspulbri segu, siis sulatatud ja jahutatud või ning viimasena tükeldatud õunad. Sega korralikult läbi ja vala võitatud koogivormi. Minul oli 20cm läbimõõduga, siis jäi ta kena kõrge. Vorm aseta 200-kraadisesse ahju ja küpseta 35-40 minutit. Kuumana ja külma piimaga parim, aga ka hommikukohvi juurde sobib kenasti :)

Kerge maasikakook

2010-07-29T13:29:00.003+03:00

Ei, mul pole veel maasikatest küllalt :) Ja kuna eelmise aasta vaarikauputuse tasakaaluks mul neid see aasta praktiliselt üldse pole, siis tuleb kasutada neid marju mis võimalik (ehk siis varsti punaseid ja musti sõstraid). See kook on küll äärmiselt kerge, nii tegemise, koostisosade kui maitse mõttes. Põhja jaoks võtsin:

100 g võid

2,5 dl nisujahu

2 sl suhkrut

spl külma vett

Lasin köögikombainil kõik ained tainaks töödelda ja katsin sellega 20cm läbimõõduga lahtikäiva vormi. Taigna torkisin kahvliga läbi ja panin ahju 200 kraadi juurde umbes 20-25 minutiks, kuni pealt kuldpruun paistis. Siis võtsin ta ahjust välja jahtuma.

Täidiseks võtsin

600g maasikaid, mille 2 spl suhkruga ära püreestasin (selle asemel võib loomulikult ka valmis toormoosi näiteks kasutada)

2 tl želatiini (või 3 lehte)

1/2 sidruni mahla

Pane lehtželatiin külma vette paisuma, hiljem sulata sidrunimahlas kuumutades. Puruželatiini võid kohe sidrunimahla paisuma panna ja sulatada samas mahlas kuumutades, kuni želatiin on sulanud. Nirista želatiin peene joana maasikapüreesse samal ajal pidevalt segades. Vala valmis segu tainapõhjale ja pane külmkappi tarretuma. Peale võib panna veel viilutatud maasikaid või miks mitte ka terveid. Kõrvale sobib vanillijäätis, -kaste ja loomulikult maasikate parim kaaslane vahukoor. Mina puistasin enda koogi üle pistaatsiapuruga :)

Maasikajäätis

2010-07-21T17:38:00.005+03:00

Maasikad, maasikad, maasikad! Ma olen juba päris mitu nädalat vaid maasikatest magustoite vorpinud, kõik tänu meie üliaktiivsele maasikapeenrale, mis on terve hooaja jooksul tootnud rohkem marju kui kunagi varem. Ma arvan, et koguseid võib kokku arvata kilode ja kilode kaupa. Sügavkülmas valitseb igatahes sel aastal kindlalt maasika toormoos- mitte, et meil tekiks nende topsikute hävitamisega probleeme, sest nagunii kohe kui maasikate hooaeg on möödas, tekib nende järele jälle isu :) Seniks aga, üks ülihea retsept, mis sobib suurepäraselt sellesse kuuma suvesse. Pärit on see David Lebovitzi raamatust The Perfect Scoop, mis on perfect raamat jäätisesõltlastele (nagu ka tema blogi). Veel on huvitav see, mismoodi see jäätis ei sisalda muna, vaid üllatuslikult hapukoort. Tõeliselt maitsev!

Jäätise jaoks on vaja:

450 g puhastatud maasikaid

150 g suhkrut

1 spl viina või kirchi

240 g hapukoort

250 ml vahukoort

0,5 tl sidrunimahla

Viiluta maasikad, sega nad kausis viina ja suhkruga kuni suhkur hakkab vaikselt sulama. Kata kauss ja jäta maasikad toatemperatuurile seisma kuskil tunniks, aeg-ajalt segades. Mikserda või blenderda maasikad koos tekkinud vedeliku, hapukoore, vahukoore ja sidrunimahlaga kuni segu on peaaegu smooth, aga natuke veel tükiline. Jahuta segu külmkapis tunnike, siis valmista masinaga jäätis. Teine variant on segu valada külmakindlasse karpi, asetada sügavkülma ja käia aegajalt segamas, et ei tekiks suuri jääkristalle.

Jogurti-maasikakook

2010-07-08T13:37:00.006+03:00

Maasikad on peenras täies hoos ja niisama on neid põske pistud juba mitu päeva. Paar karpi on tehtud ka toormoosi sügavkülma jaoks ning nüüd on mõnede kookide-tortide kord. See üheks tähtpäevaks tehtud kook on tegelikult Nami-Nami mangotordi retsepti järgi tehtud, kuid maasikatega oli pärast mõningaid muudatusi ka täiesti suvine ja suurepärane amps.

Põhja jaoks võtsin:

200 g kaerahelbeküpsiseid (mul olid Jyväshyvä omad)

80 g sulatatud võid

Purusta küpsised köögikombainis või pudrunuiaga ja sega võiga. Suru 25cm koogivormi ja küpseta 200-kraadises ahjus 10 minutit, aseta siis kõrvale jahtuma.

Täidise jaoks võtsin:

700 g suhkruga püreestatud maasikaid (suhkrut maitse järgi, olenevalt sellest kui magusad maasikad on)

200 dl maitsestamata jogurtit

2 dl 35% rõõska koort

8 zelatiinilehte

1 dl vett

Pane zelatiinilehed külma vette ligunema. Sega suures kausis jogurt ja maasikapüree. Kuumuta 1 dl vett ja sulata selles veest tühjakspigistatud zelatiinilehed, nirista see peene joana jogurti-maasikasegusse. Vahusta vahukoor (kui soovid, võid veel suhkrut lisada), sega õrnalt jogurtisegusse. Kalla segu koogipõhjale ja aseta külmkappi tahenema üleöö. Järgmisel päeval katsin koogi viilutatud maasikate ja torditarretisega, et jääks kena läikiv pind.

Mõnusalt suvine! Külalistele maitses ja paarist viimasest tükist sain veel ka kähku pildi, enne kui needki ära söödi :)

Mahe rabarbrikook

2010-06-08T11:26:00.003+03:00

Rabarber on mul see kevad kuidagi naa õnnetu olemisega, ei kasva eriti ja palju kooke pole just teha saanud. Võibolla on kevadisel uputusel sellega miskit pistmist.. Paar tükki sai siiski tehtud ja ühest raporteerin ka. Retsepti sain 100 Kooki 3 raamatust, kus see tegelikult on õunakoogina mõeldud, aga sobis väga kenasti ka rabarbriga.

Põhi:

3 muna

3 dl suhkrut

3,5 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

50 g võid

1 tl vanilliekstrakti või -suhkrut

Katte jaoks võta endale sobiv kogus rabarbrit, tükelda ja sega 1 sl kaneeli ja 1 sl suhkruga.

Põhja jaoks vahusta munad suhkruga. Sega jahu küpsetuspulbriga (ja vanillisuhkur kui kasutad) ja lisa munavahule, seejärel lisa jahtunud sulavõi. Sega kõik ühtlaseks tainaks. Määri lahtikäiv koogivorm võiga ja puista üle riivsaiaga (mul oli 20cm läbimõõduga, retsept soovitab 26cm läbimõõduga vormi- ju siis sobivad mõlemad). Vala tainas vormi, laota peale kaneeli ja suhkruga segatud rabarbritükid. Küpseta 175-kraadises ahjus 1 tund.

Lihtne ja maitsev!

Riisi-mustsõstrakook

2010-05-14T10:29:00.003+03:00

Jätkame siis sügavkülma tühjendamise lainel.. Tegin Maru ainetel riisihelvestega kooki- pean tunnistama, et minu jaoks on riisihelbed täitsa uus asi, aga tundub põnev ja kook sai ka maitsev. Maru kasutas oma koogis mustikaid, kuid mul enam neid sügavkülmas pole (tundub, et see aasta tuleb mustikaid palju rohkem korjata), seega kasutasin mustsõstraid. Hea magusa täidisega sobivad need hapud marjad kenasti. Kujutan ette, et vaarikatega võib ka see kook päris hea olla..

Põhja tegin enda jaoks standardretseptiga:

2,5 dl jahu

1 spl suhkrut

100g külma võid

paar spl külma vett

Taignapõhja teen tavaliselt masinaga- kõik ained kokku köögikombaini kaussi, suhkur, jahu ja siis lisada tükeldatud või, lasta masinal töödelda segu kuni ta meenutab saiapuru, siis lisa vett vähehaaval kuni tainas masinas kenasti klompi jääb- aga neidsamu koguseid saab kindlasti kasutada ka siis kui käsitsi tainas kokku näppida. Tainas suru koogivormi (mul on 20cm läbimõõduga) põhjale ja aseta külmkappi.

Täidiseks on vaja:

1 muna

200 ml vahukoort

1 dl suhkrut

1,5 dl riisihelbeid

vanillisuhkrut või -ekstrakti

marju

Sega muna suhkruga, lisa vahukoor ja vanill, lõpuks sega sisse riisihelbed.

Võta taignaga koogivorm kapist, vala sisse täidis ja kõige peale marju, nii palju kui hing ihaldab :) Pane eelsoojendatud ahju 180 kraadi juurde ja küpseta 50 minutit.

Lase koogil täielikult maha jahtuda, enne kui sööma asud. Mulle meeldis ta lausa külmkapikülmana :)

Roheline salat kikerhernestega

2010-04-22T11:59:00.003+03:00

Üks hea salat, mis sobib nii prae kõrvale kui ka eraldiseisvaks roaks. Kevadisel ajal saab sinna panna kõikvõimalikku rohelist kraami mis veel sügavkülmas või juba mullast välja turritamas. Kikerherned on minu suured lemmikud ja need teevad selle salati palju toitvamaks. Niisiis, salatikaussi läksid mul:

1 purk kikerherneid

1 pott rohelist salatit

1 väike paprika

3-4 päikesekuivatatud tomatit

2-3 õllesigarit (aga võib asendada ka salaamiviilude või ka praetud peekoniga)

mõned viilud parmesani

tilli, peterselli, küüslaugupealseid, rohelist sibulat-kõike seda helde käega

Kastmeks läks oliivõli, veidi sidrunimahla, mett ja sinepit-kõike maitse järgi. Lisaks sool ja pipar.

Salati kokku segamiseks muud polegi kui nõrutada kikerherned, panna kaussi, lisada rebitud salatilehed, tükeldada paprika, päikesekuivatatud tomatid ja õllesigarid suupärasteks tükkideks ja lisada parmesan ning ülejäänud roheline. Kaste sheigi segi kas väikses purgis või kausis väikse vispliga ja vala salatile, sega läbi ja naudi kohe :)

Valge šokolaadi küpsised pähklitega

2010-03-29T18:48:00.008+03:00

See retsept on pärit populaarsest The Hummingbird Bakery Cookbookist, mille ma veebruaris Londonist ostsin. Enamik blogijaid on siiani esinenud samast raamatust pärit browie-juustukoogi postitusega, aga ma võtsin esimesena ette need küpsised. Pekaane mul polnud, küll aga oli ühest Soome tripist alles ilusaid rohelisi soolata pistaatsiaid ja need sobisid absoluutselt suurepäraselt siia retsepti. Täismahus retsept tootis päris palju küpsiseid, nii et vabalt võib ka poole kogusest teha. Või siis jagada valmis tainas pooleks ja osa jättagi sügavkülma häid aegu ootama :)
250 g toatemperatuuril võid
100 g suhkrut
200 g pruuni suhkrut (mul oli fariinsuhkur)
2 muna
0,5 tl vaniljeekstrakti
400g nisujahu
0,5 tl soola
0,25 tl küpsetuspulbrit
100 g purustatud valget šokolaadi
100 g purustatud pähkleid, retsepti järgi pekaane, aga mul olid pistaatsiad, ja kindlasti sobiksid ka mandlid või sarapuupähklid
Pane või ja suhkur taignasegajaga köögikombaini (või kasuta käsimiksrit) ja vahusta kuni segu on hele ja õhuline. Lisa ükshaaval munad. Aeglusta mikseri kiirust ja lisa vanillisuhkur. Siis lisa jahu, sool ja küpsetuspulber ja sega kuni moodustub ühtlane tainas. Sega šokolaad ja pähklid taignasse. Jaga tainas kaheks ja rulli mõlemad umbes 10cm pikkuseks ja 3cm laiuseks rulliks. Keera rullid kilesse või küpsetuspaberisse ja aseta paariks tunniks sügavkülma tahenema. Soojenda ahi 170 kraadini. Eemalda tainas kilest või paberist ja lõika umbes 2-3cm paksusest ketaseks. Aseta lõigud küpsetuspaberiga vooderdatud ahjuplaadile, jäta küpsiste vahele ruumi, sest nad laienevad pisut. Küpseta ahjus u. 10-15 minutit kuni küpsiste ääred on kuldpruunid. Lase küpsistel jahtuda või siis tee nagu mina, löö hambad kohe sisse ja kiru et kuum on :) Mulle meeldisid nad ka soojana külma piimaga.

Leivajäätis

2010-03-01T18:11:00.005+02:00

Lõpuks ometi! Mul koduarvuti feilis vahepeal päris korralikult, aga nüüd on kõik hästi (loodetavasti). Ühtteist on selle ajaga mul köögis ka valminud, seega tuleb nüüd vist kõik tagantjärgi kirja siia panna :) Esimese asjana järg eelmisele postitusele- ehk veel jäätiseteemadel (ma tean, keset talve eksole).. Niisiis, proovisin sama retsepti järgi natuke teistsugust varianti, mis sai kohe suureks lemmikuks, tõeliselt huvitav maitse on!

Jäätisepõhi on sama:

6 dl rõõska koort 35%
1 purk suhkruga kondenspiima

Vahustasin vahukoore pehmete tippudeni. Lisasin juurde kondenspiima ja vahustasin veel kuni kõik on segunenud.

Siis aga võtsin panni, lisasin sinna veidi võid, suhkrut ja paar peotäit riivitud leiba ning lasin mõnusalt karamellistuda aegajalt segades. Lasin leival jahtuda, segasin osa vahukooremassi, valasin massi külma kannatavasse vormi ja riputasin veel karamellistatud leiba pealegi. See läks üleöö sügavkülma istuma.

Kui me järgmisel päeval seda sööma hakkasime, siis jäätises olev leib oli pehmemaks muutunud andes jäätisele maitset ja peal olev oli jäänud mõnusalt krõbedaks, tõeliselt mõnus.Soovitan proovida!

Kooreliköörijäätis

2009-12-19T16:15:00.005+02:00

Mõtlesin vahepeal proovida jäätist, mis ei vaja jäätisemasinat. Kokkama blogis oli päris huvitav teema selle kohta, niisiis ma proovisin järgi. Ja väga hea on :) Ma arvan, et see ei jää viimaseks katsetuseks. Esimesena igatahes proovisin kooreliköör Baileysega jäätist:

6 dl rõõska koort 35%

1 purk suhkruga kondenspiima

korralik sorts koorelikööri maitse järgi :)

Vahusta vahukoor pehmete tippudeni. Lisa juurde kondenspiim (paar lusikatäit purgist on lubatud ka otse suhu pista) ja vahusta veel kuni kõik seguneb. Siis lisa Baileys või mõni muu meelepärane liköör ja sega korralikult läbi. Kalla segu sügavkülma kannatavasse nõusse ja aseta külma. Kuskil 5-6 tunni pärast on valmis ja võib maiustama hakata :) Kuna jäätises on sees päris palju alkoholi (vähemalt mul oli, mis siin ikka kokku hoida hea kraami pealt), siis ta hoiab end päris hästi pehmena ja on mugav ka otse sügavkülmast võttes palle teha.

Peekoni-sibulapirukas

2009-10-27T19:21:00.003+02:00

Pirukad mulle väga meeldivad.. Siin on üks retsept pirukast, millel on mõnus suitsumaitse peekonist ja hõrk juustune põhi. Põhja jaoks on vaja:

100g võid

1 dl riivitud juustu

2 dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

2 sl külma vett.

Näpi või kuivade ainetega segamini, lisa vesi ja sega ühtlaseks tainaks. Pane tainas külmkappi tahenema kuni täidist teed. Täidise jaoks on vaja:

1 suur sibul

1 pakk peekonit

2 muna

2 dl koort

2 dl riivitud juustu

2 tomatit

murulauku, soola, pipart

Prae pannil sibul ja peekon. Samal ajal sega munad koorega, lisa riivitud juust ja maitseained ning -ürdid.

Suru tainas vormi ja küpseta 10 minutit 200-kraadi juures. Võta vorm ahjust, lisa põhjale peekoni-sibulasegu ja vala peale kooresegu. Aseta peale tomativiile. Küpseta veel 20-30 minutit, kuni pirukas on pealt kenasti kuldne :)

Parmesanimundris kana

2009-08-25T18:37:00.005+03:00

Üks lihtne lõuna- või õhtusöögiidee kui sul on kana ja parmesani, on need kaks head asja kokku panna. Selle jaoks tuleks võtta:
broileri rinnafileed
hea suur peotäis riivitud parmesani
muna
soola-pipart
tüümiani- ja rosmariinioksi
Rinnafilee tuleks lõikuda õhemateks ja lühemateks viiludeks, et praeks piisavalt kiiresti läbi. Muna lahti kloppida ühes kausis ja riivitud parmesan panna teise kaussi. Siis pole muud kui kanaviilud kõigepealt munakausist läbi ja siis parmesani sisse, seal korralikult ringi keerata et ikka kõik korralikult juustuga kaetud oleks. Kui kõik viilud kaetud, pole muud kui pann kuumaks ajada, õli lisada ja õlisse tüümian ning rosmariin visata, et nood õli maitsestaks (ja see hakkab ka kenasti kanale külge). Kanatükid tuleb kenasti mõlemalt poolt pruuniks praadida, praadimise ajal soola-pipart lisada ja ongi valmis! Kõrvale pakkuda sidrunisektor, et selle mahla enne kana hammustamist talle peale tilgutada- maitseb veel paremini!

Rabarbri-moonikook

2009-08-02T16:35:00.004+03:00

Rabarbrihooaeg on normaalsetel inimestel juba läbi, aga mina alles avastan :P Tegelikult sai õigel ajal ka neid kooke tehtud küllaga, aga miskipärast ei jäänud ükski kummitama... Nüüd aga avastasin ühe retsepti mida tahtsin rabarbritega proovida (mul neid ikka kasvab kenasti, ei ole puitunud ega imeliku maitsega). Ümber kirjutama retsepti ei hakka, minge parem külastage äärmiselt mõnusat Thredahlia blogi, kust see retsept võetud on. Minu ainus mugandus oli see, et kuna mul tol hetkel mingil jumalteab mis põhjusel oli kohutav moonisaia isu, siis sai sinna kooki mooniseemneid lisatud kuskil peotäis- ja ma pean tunnistama, et rabarber ja moon sobivad omavahel täitsa hästi kokku!

Soe köögivili riisiga

2009-06-10T22:31:00.008+03:00

Vahepeal natuke ka soolast sööki.. Üks ülilihtne soe nö. salat riisiga, ma ikka kord kuus teen seda tavaliselt, kui mitte tihemini. Täpset retsepti selleks pole, eks koguseid ja aineid annab vastavalt olukorrale ja isule muuta. Seekord aga tuli umbes nii:
poole pöidla suurune jupp ingverit, 1-2 küünt küüslauku, pool kuivatatud tšillit, 1 sibul, 1 suurem paprika ja pool karbitäit šampinjone. Hakkida kõik ained, kas siis suuremateks või väiksemateks tükkideks. Kuumale pannile veidi õli, õlisse ingver, sibul ja küüslauk ning mõne hetke pärast ka paprika. Natuke aega praadida, siis veel lisaks šampinjonid sisse. Soola-pipart maitseks, lisaks veel hea mitu törtsu sojakastet, worchesteri kastet ja mõned tilgad sidrunimahla. Natuke aega hautada keskmisel kuumusel, kuid mitte nii kaua et paprika puhta pehmeks keeks, natuke peab ikka krõmps jääma. Samal ajal keeb juba riis ja kui tundub, et hautis on valmis, siis riis taldrikule ja köögiviljad peale. Nii lihtne ongi ja üsna kiire ka. Olen suvikõrvitsate aegu lisanud ka neid viilakatena pannile, miks mitte ka baklazaani proovida ja kindlasti sobivad ka teised seened peale šampinjonide..

Kaeraküpsised

2009-05-11T21:07:00.003+03:00

Ma olen juba mõnda aega tahtnud teha umbes selliseid kaeraküpsiseid nagu näiteks soomlaste Jyväshyväl on. Ehk siis krõbedad, mõnusad kuldkollased kettad. Mõni päev tagasi leidsin kuskilt soomlaste foorumist elulihtsa retsepti ja nüüd on mul uued lemmikküpsised :)

Võta küpsiste jaoks:
1 dl sulatatud võid
1 dl suhkrut
2 spl nisujahu
2 dl kaerakliisid (mina kasutasin Veski-Mati omi, ma olen üldse kaerakliide sõltlane, topin igasse küpsetisse koos muu jahuga)
1 tl küpsetuspulbrit
1 muna
Sega kokku kuivad ained, lisa sulatatud või ja muna. Sega korralikult läbi, moodusta väiksed pätsid ja aseta küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Küpseta 200-225 kraadi juures kuskil 7-8 minutit, ehk kuni küpsised on kenad kuldkollased. Lase jahtuda ja krõbista..
Kindlasti sobiks juurde panna vanilli, miks mitte rosinaid ja muid kuivatatud marju-puuvilju, ja ma arvan, et ka seemned-pähklid sobiks sekka!

Granadilli-jogurtikook

2009-05-04T20:52:00.005+03:00

Ühel õhtul oli vaja kiirelt magusat ampsu. Poodi ei viitsinud enam minna ja seega tuli kasutada kõike mis kodus parajasti leidus. Korvist leidsin ühe granadilli ja külmikust jogurti ja nii see siis läks..

Põhja jaoks võtsin:

100 g tükeldatuna võid

0,5 dl suhkrut

2 dl jahu

0,5 dl kaerakliisid

Pudistasin ained näppude vahel läbi pudiks ja tegin taignast palli ning panin ta 15 minutiks külmikusse passima. Niikaua segasin kokku katte:

1 muna

1 granadill

300 g maitsestamata jogurtit

0,5-1 dl suhkrut (olenevalt sellest kui hapu on granadill või kui magusat kooki soovid)

Segasin kokku muna ja suhkru, lisasin jogurti ja granadilli sisu koos seemnetega (kes neid suuri seemneid ei armasta, peab ilmselt mingi muu lahenduse leidma). Võtsin külmikust taignapalli ja surusin ta 26cm vormi põhja ja veidi ka äärtele ning valasin peale katte. Ahju läks ta 200 kraadi juurde ja istus seal kuskil 35-40 minutit. Siis tõstsin jahtuma ja kuskil tunni pärast kõlbas kenasti süüa :) Muide, granadilli asemel võib vabalt muid puuvilju-marju kasutada ja jogurti asemel sobib ju ka hapukoor, toorjuust, rõõsk koor või misiganes muu taoline- nii et universaalne. Ja ma kujutan ette, et kaunistuseks sobiks kenasti näiteks riivitud valge šokolaad :P

Sünnipäevatort

2009-04-11T13:04:00.004+03:00

Sõbranna poeg sai aastaseks ja sünnipäevaks plaanisime teha ise suure tordi. Noh, esimese korra kohta tuli täitsa enamvähem, kuigi järgmiseks korraks oleme mitme asja võrra targemad- näiteks, et martsipani tuleb kindlasti rullida terve kangi korraga, mitte mitmes osas, jääb tordil praguline.. aga mis siis, tort tuli väga maitsev ja meie olime oma saavutuse üle uhked :)

Tort oli biskviitpõhjadega, vahele läks rabarberimoos, kohupiim ja vaarikad, peale martsipan ja vahukoorest kaunistused. Alustasin rabarbimoosiga:

300g tükeldatud rabarbrit

1 dl vett

1 dl suhkrut

kaneelikoort

Pane vesi ja suhkur potti, lase keema, siis lisa rabarber ja kaneelikoor, las podiseb kuni rabarber on päris pudi ja konsistens üsna paks. Pane jahedasse kuni kasutamiseni.

Järgmisena tegin biskviidi, õigemini kaks, sest ma ei kujutanud ette kuidas ma suure, 30x45cm põhja pooleks oskan lõigata :P Selleks läks vaja:

2x 4 muna

2x 1 dl jahu

2x 1 dl kartulijahu

2x 2 dl suhkrut

2x 2 tl küpsetuspulbrit

Munad tuleb suhkruga vahustada kuni kogus on vahustunud kahe-, veel parem kui kolmekordseks heledaks vahuks. Siis segada kokku kuivad ained ja sõeluda vahule, ettevaatlikult läbi segada. Valasin segu neljakandilisse küpsetuspaberiga kaetud vormi ja lasin küpseda ahjus 200 kraadi juures 20 minutit. Lasin mõlemal põhjal jahtuda veidi aega vormis, siis kummutasin lauale asetatud küpsetuspaberile, lasin veel veidi jahtuda ja panin vormi tagasi peale. Kui põhjad olid jahtunud, mässisin nad fooliumisse ja tõstsin külmkappi järgmise päevani.

Ja siis tuli ainult kogu tort kokku panna :)

Põhi, kiht vaarikamoosi, vanillikohupiima 2 toru, ja selle peale üks pakk sulatatud vaarikaid. Siis uuesti põhi, sellele 2 pakki õhukeseks rullitud martsipani ja kaunistuseks 2 dl vahustatud vahukoort.

Pildi tegime nii: arvutiekraanilt joonistasin küpsetuspaberile pildi, selle asetasime martsipanile tordi peal, tegin nõelaga mööda kontuure augud ja nende kontuuride järgi värvisime toiduvärvidega ja värvilise glasuuriga (ostetud piprapoest ja Stockmannist). Järgmisel päeval lisasime veidi nonparelle ja küünla :)

Mulle väga maitses ja tundus, et külalistele ka. Järgmine aasta siis uuesti! :)

Tagurpidi rabarbrikook

2009-02-24T12:30:00.003+02:00

Sügavkülma tühjendamine käib täie hooga, alles veel viimased karbid.. Tagurpidi rabarberikooki olen ma korduvalt ja korduvalt teinud, väga lihtne ja hea kook. Vaja läheb:

25 g võid

1 dl fariinsuhkrut

u. 8 dl viilutatud rabarbrit

soovi korral kuskil supilusikatäis rummi või brändit, miks mitte ka nt amarettot

Võita lahtikäiva koogivormi ääred ja põhi pehme võiga. Kalla vormi põhja rabarber, raputa peale suhkur ja soovi korral alkohol, teinekord olen lisanud ka veidi valge sokolaadi tükikesi. Siis võta taigna jaoks:

125 g võid

1,7 dl suhkrut

2 muna

2,5 dl jahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanillisuhkrut

Vahusta või ja suhkur. Lisa ükshaaval toasoojad munad samal ajal vahustades. Sega omavahel kuivained ja lisa vahule. Sega vaid niipalju, et tainas oleks tasane ja kalla siis rabarbrile peale. Küpseta ahjus 175 kraadi juures kuskil 40 minutit. Lase veidi koogil jahtuda ja tõmba noaga ettevaatlikult koogi ääred vormist lahti ja kummuta alusele. Naudi näiteks vanillijäätisega, aga ka täitsa niisama on see kook hea :)

Maasika-banaanitort

2009-01-26T18:49:00.004+02:00

Viimane aeg hakata sügavkülmast marju hävitama, eksju. Sest noh, varsti on ju kevad käes ja kus see suvigi siis jääb :) Esimesena läksid kasutusse maasikad, neid mul ainult üks topsike oligi kahjuks. Maitselisandiks ka veidi mustikaid.. ja valmis sai kohupiimaga tort maasikate ning banaaniga. Esimest korda tegin ise biskviidi- super! Poe omad ei kõlba mu meelest enam suurt kuskile :P

Niisiis, biskviiditainas:

4 suurt muna

2 dl suhkrut

1 dl jahu

1 dl kartulijahu

2 tl küpsetuspulbrit

Vahusta toasooje mune ja suhkrut, kuni vaht on hele ja tihke, maht peab olema algsega võrreldes kahe- kuni kolmekordne. Sega omavahel kuivad ained ja sõelu munavahu peale. Sega tainas ettevaatlikult läbi suure lusikaga- soovitavalt ikka liigutustega alt ülespoole. Kalla tainas 26cm läbimõõduga lahtikäivasse vormi (mina katsin nii põhja kui ääred küpsetuspaberiga), küpseta ahju allosas 200 kraadi juures kuskil 20 minutit (väidetavalt kuni pinnale vajutatud sõrmejälg kohe tagasi üles kerkib). Võta vorm ahjust ja lase kuskil 5 min seista, siis kummuta kook välja ja lase lõplikult jahtuda.

Ülejäänud tordi jaoks läks vaja:

2 toru vanillikohupiimakreemi

maasikaid, mul kulus kuskil 400-500 grammi

2 banaani, miinus paar ampsu mis kohe kõhtu läksid

200 ml vahukoort

maitse järgi suhkrut

Kuna mul pidi tort niigi kaua seisma, siis ma immutama ei hakanud. Kui tort peaks kohe lauale minema, siis oleks ilmselt parem ka millegagi immutada.

Lõikasin biskviidi pooleks. Esimese kihi jaoks purustasin banaanid kahvliga ja segasin ühe toru kohupiimakreemiga. Määrisin selle koogile ja katsin selle kihi omakorda tükeldatud maasikatega. Peale läks teine biskviidipoolik ja selle katte jaoks vahustasin vahukoore veidikese suhkruga, segasin selle kohupiimakreemiga ja määrisin koogile peale. Sinna poolitasin maasikad ja värviks lisasin ka veidi mustikaid :)

Juustukook likööriga

2008-12-18T10:44:00.004+02:00

Juba pikemat aega mõtisklesin ühe juustukoogi üle.. et pole ammu teinud ja kuidagi isu oli ka. Ja veel mõtlesin, et võiks proovida kohvilikööriga- seisab teine siin mul kapil juba pikemat aega. Kui siis mõne aja eest nägin, et Toidutegu blogis on just selline kook täiesti tehtud ja retseptki nagu olemas, polnud enam mõtet mõelda, vaid tegutseda :) Ja selline ta saigi..

Põhja jaoks võtta

150 g küpsiseid (mul oli Digestive)

1 dl pähkleid (mul olid kreeka pähklid- mis minu meelest sobisid kerge kohvimaitsega imehästi)

80 g võid sulatatuna

Purustada küpsised ja pähklid, segada sulavõiga ühtlaseks. Suruda tainas vormi põhja ja seintele ning mõneks ajaks see vorm külmikusse tõsta.

Täidise jaoks läheb

400 g maitsestamata toorjuustu

0,5 dl suhkrut

1,5 dl vahukoort

3 muna

2 sl nisujahu

1 dl kohvilikööri või miks mitte ka Baileyst või mõnd teist koorekat

Vahustada toorjuust suhkruga, lisada ükshaaval munad, samamoodi vahustades. Siis läheb hulka jahu, vahustatud vahukoor ja liköör. Võta külmikust koogivorm, vala täidis peale ja pista ahju, 175 kraadi juurde. Aega peaks minema kuskil 45 minutit. Kui kook valmis, tõsta jahtuma ja siis järgmise päevani külmkappi seedima. Kook jäi mõnusalt kreemine, õhukese kohvimaitse ja sinna juurde hästi sobiva kreeka pähkli maitsega. Super!

Veiseliha küpsetuskotis

2008-11-27T20:21:00.004+02:00

Mulle maitseb veiseliha. Väga. Palju rohkem kui sealiha.. üldse eelistan ma muid lihasid sealihale. Maitse asi ilmselt. Lemmik on rostbiif, aga selle kõrvale on tekkinud veel üks suur lemmik. Veiseliha jääb küpsetuskotis väga mahlane ja mõnus. Minu lemmikvariant on selline:

umbes poolekilone veise välisfilee

soola-pipart

paar sortsu punast veini

teelusikatäis Liquid Smoke´i

tüümiani

Ma panen tavaliselt liha soola ja pipardatuna küpsetuskotti ja lisan sinna muud maitseained ning vedelikud. Lisaks tükeldan sisse:

1-2 sibulat

1-2 küüslauguküünt viilutatuna

1 väiksem tšilli

1 porgand viilutatuna

Küpsetuskott kinni, raputada veidi maitsete segunemiseks, kotti lõigata väike auk, et aur küpsemisel välja pääseks, mina lisan tavaliselt veel liha paksemasse ossa termomeetri ja siis pistan ahju. 180 kraadi juures küpseb ta seni kuni on piisava küpsusastmega. Kui rostbiif meeldib mulle üsna verisena, siis küpsetuskotis lasen lihal täienisti läbi küpseda- ja tükid lagunevad kahvli all :) Seega näitab termomeeter kuskil 70 kraadi. Kuskil 5 minutit istub ta niisama vedeliku sees ja tunneb end hästi- siis võib lõikudeks lõigata ja söömist alustada. Meile meeldib ta enam riisiga- valad küpse riisi küpsetusvedelikuga üle ja muud siin elus polegi vaja!

Sülditegu

2008-11-17T19:32:00.006+02:00

Sel nädalavahetusel tegin ma esimest korda elus kaht asja- leiba ja sülti. Leivategemise innustus tuli eelmise nädala leivakoolituselt Harmoonikumis, kuigi huvi asja vastu oli mul juba varemgi. Täpsemat postitust leiva kohta aga hetkel ei tule, sest kuigi leib oli väga hea, on mul siiski vaja veel paari asja timmida. Kirjutan hoopis süldist :) Ma isegi ei tea miks ma varem pole kunagi sülti teinud, vaid poest ostnud. Poleks võibolla teinudki, aga laupäeval Keskturul lihasaalis ringi käies leidis meespool kena kooditüki ja pakkus välja, et miks mitte sülti teha. Tabas mu nõrgal hetkel- ehk turul, kus ma alati kõige ostmisega nõus olen :P- ja nii ma selle kena tüki ära ostsingi. Ja tegemine oli palju lihtsam kui ma kartsin.

Niisiis, retsept tuli selline:

1 kg seakooti

vett nii palju, et katab kooditükid

2 sibulat

1 porgand

10 tera musta pipart

10 tera vürtspipart

2 loorberilehte

soola

Meespool raius kooditükid väiksemaks (kuigi turul teeb seda kindlasti ka müüja, kui paluda), panin tükid potti ja vee keema. Kui liha on veel verine, tuleb vesi keema lasta ja siis ära valada ning uue veega keema panna. Ja siis lasta koodil seal tasasel tulel podiseda. Kuskil 1,5 tunni pärast lisasin ma tükeldatud porgandi ja sibulad (mitte tükeldatuna, muidu pudiseb leeme sisse laiali). Kui liha hakkab kondi küljest lahti lööma, tuleb lisada maitseained. Lasin veel podiseda kuni liha kahvli all lagunema hakkas- siis oli õige hetk lihatükid välja tõsta ja liha hakkida väiksemateks tükkideks. Leeme valasin läbi tiheda sõela, valasin tagasi potti, lisasin liha ja lasin uuesti keema. Siis maitsestasin lõplikult- maitse peaks kuumal leemel olema üsna soolane ja vürtsine, sest jahtudes tõmbab maitse üsna palju tagasi. Mina lisasin ka veidi kuuma vett, sest leem maitses liialt rammus. Peale maitsestamist valasin vormidesse ja tõstsin jahedasse tarduma.

Esimese korra kohta tuli täitsa hea, kuigi järgmine kord paneks veel soola. Aga ikkagi, ma olen päris uhke enda üle :)

Pirnikook

2008-10-29T20:27:00.007+02:00

Nonii.. köök hakkab valmis saama, viimased detailid veel. Süüa on täitsa inimlik ja mõnuski teha, vesi ja äravool ka olemas- no ei oska enam muud tahta. Ei saanud päris unistuste kööki aga selline jõuab ehk kunagi hiljem- siis kui ma miljokaks hakanud olen :P
Niikaua aga kuni miskit sellist juhtub, pakun teile ühe pirnikoogi. Retsepti võtsin raamatust "100 kooki 3", nimetuseks tal karamellimaitseline pirnikook.

Retsept siis järgmine:
Põhi- 4 dl nisujahu
150g külma võid
1,5 sl sidrunimahla
1-2 sl külma vett
veidike soola

Täidis- 1 dl karamellkastet
2 muna
0,5 dl suhkrut
200g maitsestamata toorjuustu
1 sl nisujahu
1 tl kaneeli
1 tl vanillisuhkrut
6 pirni

Karamellkaste-2 dl 35% rõõska koort
2 sl pruuni suhkrut
3 sl valget suhkrut
1 sl võid
1 tl vanillisuhkrut

Kate- 100g võid
1 dl tumedat suhkrut
2 dl nisujahu
2 dl kreeka pähkleid

Näpi koogipõhja ained tainaks, suru küpsetuspaberiga vooderdatud 26cm lahtikäiva koogivormi põhja ja äärtele. Hoia vormi külmkapis kuni täidist ja kastet teed. Valmista karamellkaste: sega koor suhkrutega, tõsta pliidile ja keeda madalal temperatuuril aegajalt segades 10-15 min või kuni segu paksenemiseni. Siis lisa või ja vanill. Täidise jaoks sega valmis kaste, munad, suhkur ja toorjuust. Lisa nisujahu, maitseained ja seejärel puhastatud ja tükeldatud pirnid. Vala täidis põhjale ja küpseta 200-kraadises ahjus 20 min. Vähenda temperatuuri 175ni ning küpseta veel 10 min. Samal ajal valmista kate: sulata või ja sega suhkruga, lisa jagu ja tükeldatud pähklid. Pudenda kate koogile ja küpseta veel 20 min. Mulle isiklikult maitses ta jahtunud rohkem.. aga soojalt külma piimaga maitses ka hästi :)

Kohupiimast magustoit

2008-09-28T15:51:00.005+03:00

Kui on millegi magusama järele isu ja väga palju vaeva näha ei viitsi, siis tuleb miskit lihtsat välja mõelda. Niisiis sai tehtud kohupiima-õunamoosi magustoitu. Niiöelda valebrüleekreem. Retsept on väga lihtne- põhja panin veidi õunamoosi kaneeliga, peale vanilli-kohupiima (minu hiljutine avastus- 300g grammises torus Alma vanillikohupiim on tõsiselt hea, pole üldse liiga magus) ja peale raputasin suhkrut, mille leeklambiga karamelliks lasin. Ma kujutan ette, et õunamoosi asemele võib põhja panna ka erinevaid marju- maasikaid, mustikaid, vaarikaid jne. ja kohupiima asemel näiteks mascarponet või toorjuustu vms. Variante on mitmeid- tuleb lihtsalt oma lemmik leida :)

Õuna-arooniakook ja arooniamuffinid

2008-09-23T21:14:00.004+03:00

Meil on see sügis tõõ-sii-selt palju arooniad. Õunu ei ole palju. Tervelt üks- kogu aia peale. Ja selle ma sõin nädal tagasi ära. Aga õnneks on selliste olukordade jaoks sugulased :) Arooniatest oleme hunniku mahla teinud, ühed muffinid ja kaks korda kooki. Ühte ja sedasama- sest teinepool sõi esimese nii kiiresti ära, et ma ei jõudnudki pilti teha. Aga et kook hea maitseb, siis tõenäoliselt teen seda lähiajal veel.

Retseptipõhjaks võtsin Nami-Namist Kanada õunakoogi retsepti, muutsin seda pisut- esimesel korral panin sisse terve vaniljekohupiima toru (300g), teisel korral pool kohupiimatorust ja 1 dl piima. Ja muidugi arooniaid õuntele lisaks. Mõnusalt mahlane kook! Õunad ja arooniad sobivad hästi kokku, ja üldse, ma siiani imestan kuidas arooniad maitset muudavad küpsetistes.

Lisan siia ka muffinite retsepti. See pole küll minu baasretsept, aga mul oli üle maitsestamata jogurtit ja mõttes see sobis arooniatega :)

50g võid

2 muna

2 dl suhkrut

1,5dl maitsestamata jogurtit

3dl nisujahu

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanillisuhkrut

2 dl arooniaid

Sulata või. Vahusta munad suhkruga, lisa jogurt ja sulanud või. Sega kuivained ja lisa munavahu hulka, siis sega arooniad taina hulka. Jaga tainas muffinivormi pesadesse (või paberümbrisesse) ja küpseta ahjus 200 kraadi juures 15-20 minutit kuni muffinid pealt kuldpruunid on. Järgmine kord üritan pilte ka neist teha.

Punase sõstra kook

2008-09-05T20:13:00.002+03:00

Nagu lubatud, üks marjakook. Punaste sõstardega, mida meil see aasta kuidagi vähe on. See-eest arooniad tahavad aia ära matta, suuured ja rasked marjad. Soovitan näiteks muffinseid teha- kui otse põõsalt suhu nopituna arooniad just kõikidele ei maitse, siis küpsetamine pehmendab nende maitset oluliselt. Nii et karta on, et mõnd aroonialist küpsetist on siin lähiajal oodata :) See kook, millest nüüd kirjutan, on selline universaalne- ma olen teda paljude erinevate marjadega teinud, aga enim maitseb punaste sõstardega, sest tainas on suhteliselt magus ja seega ta sobib hapuga kenasti. Ta on hea lihtne, kui on magusaisu aga ei viitsi suurt mässamist ette võtta. Retsept on pärit Suurest Küpsetamisraamatust (1. osa), enda poolt olen lisanud vaid vanilli:

Tainas:

100g margariini (olen kasutanud ka võid)

2 dl suhkrut

1 dl jahu

1 dl kartulijahu

1 tl küpsetuspulbrit

2 muna

1 tl vanillisuhkrut

Katteks soovitud marju.

Määri vorm võiga, riputa üle riivsaiaga. Sulata margariin, lase jahtuda. Kalla kõik tainaks vajalikud kuivad ained kaussi, lisa margariin ja lahtiklopitud munad. Ära sega mikseriga, vaid suure lusikaga ja võimalikult lühidal- see jätab koogi õhuliseks. Kalla tainas ettevalmistatud vormi ja puista marjad peale. Küpseta 175 kraadi juures 30 minutit ehk kuni kook lööb servadest lahti. Lase koogil jahtuda. Marjad vajuvad küpsetamisel allapoole ja koogi pealmine kiht jääb mõnusalt-magusalt rabedaks. Hää!

Remondinaine

2008-08-15T11:05:00.003+03:00

Vaikus blogis on tingitud köögiremondist. Kes on teinud, see teab kui raske on sel ajal süüa teha. Kokkan põlve otsas, kõik maitseb kipsi ja pahtlitolmu järgi. Kõige hullem pole mitte see, et kogu köögi sisu on kolme toa vahel laiali jagatud ja et ma midagi üles ei leia, vaid see, et mul pole köögis vett. Ja see tähendab, et kartulitele/makaronidele vett võtma ja peale keetmist vett ära valama pean ma saunaruumis, mis on kuskil teiselpool maja mitme miljoni erineva ukse taga :P Tunne on nagu telgiks oma majas- üks õhtu tegin vahvleid elutoa põrandal rätsepistes, puudu olid vaid lõke, sääsed ja muu kämpinguteema. Aga ma elan üle selle, teades, et mõne aja pärast on mul uus ilus köök! Ja ega ma siis söögitegemist päris maha jätnud pole, ma luban, et paar kooki on lähiajal tulemas kohe kindlasti- marjad ja puuviljad vajavad siiski realiseerimist ;)

Vaarikakook

2008-07-29T14:21:00.004+03:00

Vaarikaid on sel aastal tõsiselt palju- ma ei jõua neid nii palju korjata ega magustoitudeks teha kui vaja oleks, ja sügavkülma neid ka enam ei mahu. Aga see pole üldsegi nende süü eksole- üht eraldiseisvat sügavkülmikut oleks juba ammu vaja..

Vaarikakattega olen teinud Pavlovat, toormoosina jäätisele lisanud ja teinud ühe äärmiselt hea koogi. Retsepti sain Eva blogist- kuid kui tegemiseks läks, leidsin, et mul polegi kodus hapukoort. Niisiis sai see asendatud vahukoorega- kõik muu jäi samaks. Üldiselt on tegemist väga hea avastusega- kindlasti jääb see edaspidi mu köögi repertuaari ja üleüldse tuleks seda tehes arvestada palju suuremate kogustega, sest see kook sai ikka hirmuäratava kiirusega otsa- ja ma ise olen selles suures osas süüdi :P

Šokolaadijäätis

2008-07-24T19:35:00.009+03:00

Oeh, ilmad on ju läinud täiesti suviseks! Nagu tellitult, peaks ütlema :P Kehvade ilmadega puhkus poleks üldse päris see..

Ja mis kuumade ilmadega ikka parem oleks kui kausitäis jäätist. Omatehtud siis ikka, mitte poejäätis. Seekord proovisin šokolaadijäätist A. Kangi raamatust Jäised ahvatlused- väikese muudatusega.

Vaja läks:

4 munakollast

1,25dl suhkrut

5dl piima

100 mõrušokolaadi

1 dl kakaopulbrit

1 sl Baileyst

Kuumuta piim kastrulis keemiseni, samal ajal vahusta munakollased ja suhkur. Vala piim munavahu hulka, sega ühtlaseks ja kalla tagasi kastrulisse, kuumuta segu keskmisel kuumusel kuni veidi pakseneb. Samal ajal sulata tükeldatud šokolaad ja lisa see segule koos kakao ja Baileysega. Lase maha jahtuda ja siis valmista jäätisemasinaga jäätis. Maitses väga šokolaadine ja siidine. Me hakkasime seda kohe sööma, seepärast ta selline vedelam ongi. Sügavkülma panemiseks ei jätkunudki midagi :)

Ja täna proovin ma Vietnami kohvijäätist teha. Vaatame siis kas õnnestub :)

Rabarbri-beseekook

2008-07-03T18:49:00.015+03:00

Natuke veel rabarbrist.. Nii mõnegi blogist erinevate variatsioonidega läbi käinud rabarbi-beseekook on jumalikult hea. Mõnus magus põhi, hapukas rabarber ja mõnusalt vahukommine besee peal. Nämm! Retsepti võtsin Nami-Namist ja muutsin tsipake.

Põhi: 100g võid

2 muna

1,5dl suhkrut

1,5dl nisujahu

1tl küpsetuspulbrit

Täidis: 400g rabarbrit

1,5dl suhkrut

Besee: 3 munavalget

1,5 dl suhkrut

Sulata või ja jahuta. Vahusta munad suhkruga ja lisa või. Sega omavahel kuivained ja lisa need tainale. Võita lahtikäiv vorm ja kalla tainas vormi. Küpseta 200 kraadises ahjus 10 minutit. Sega vahepeal rababritükid suhkruga ja lisa põhjale- pane ahju tagasi besee valmistamise ajaks. Vahusta munavalged tugevaks vahuks, lisa suhkur ja vahusta kuni segu on läikiv. Määri besee rabarbritele ja pane ahju tagasi, muuda kuumus 125 kraadile ja küpseta kuskil 10 minutit, kuni besee pealt kergelt kuldne on. Maitseb järgmisel päeval sama hästi, ja nägi tore välja ka- suhkur oli beseest välja murdnud kenade kuldsete tilkadena besee pinnal :)

Nami-Nami kooskokkamine: Risoto

2008-06-26T21:43:00.007+03:00

Parem hilja kui mitte kunagi, eksju. Osalesin siiski tagantjärgi Nami-Nami kooskokkamisel risoto teemal. Mitte et risoto poleks huvi pakkunud- vastupidi. Lihtsalt pikka aega oli kuidagi raske ennast linna saada, et õiget riisi osta. Aga ostetud ta sai ja tehtud sai ka. Midagi uut ei olnud, ses suhtes, et ma olen ka varem risotot söönud (mitte küll ise teinud, restodes pigem), teadsin mis maitsega ta olema peaks. Ja maitses ka hästi, kokkuvõttes, aga midagi oli mul veidi valesti kogu asja juures. Kui muidu peaks risoto ääres istuma kuskil 15 minutit, segades ja puljongit vähehaaval lisades, siis mul läks ikka tohutult üle aja. Käsi oli lõpuks krampis sellest segamisest ja see pagana riis jäi ikka täitsa kõva- al dentest asi kaugel. Muus osas aga oli maitse hea ja mõnus kreemjas. Tea, kas asi võis riisis olla- mingi ökopoest ostetud naturaalne riis oli. Muidu on respekt mahekaupade osas, aga mingi ökospagetiga oli mul ka kunagi probleeme.. või siis oli asi lihtsalt minus, aga seda ei taha ju ükski kodukokk kunagi päriselt uskuda :P

Retsepti ja tegemise põhjaks võtsin Thredahlia seenerisoto, muudatusena lisasin tükeldatud tomatid ja jätsin ära värsked seened, kasutades ainult kuivatatud. Tegelikult ma kindlasti üritan veel, mõne teise riisiga näiteks. Kui siis ka valesti läheb, võin ennast maha kanda :P

Puravikupasta peekoniga

2008-06-16T19:37:00.002+03:00

Ma armastan pastat! Täielik sõltlane, võiks öelda. Mida lihtsam, seda paremini maitseb. Vaatad lihtsalt kokku maitsed mis sulle meeldivad, keedad pasta, segad kõik kokku ja vóila! :)

Puravikupasta on üks mu lemmikumaid; väga hea on ta ka koorekastmena.

400-500g pastat

1 pakk peekonit

1 suurem sibul

1-2 küünt küüslauku

sorts kuiva valget veini

parmesani

peterselli

musta pipart, soola, cayenne´i pulbrit, muskaatpipart

kuivatatud puravikke (leotada veidi aega vees ja siis tükeldada), hooajal muidugi värsked seened

Peekon ribadeks ja pannile pruunistuma, sibul tükeldada ja samuti pannile. Küüslauk purustada mõne aja pärast sekka. Siis on seente kord- tükeldada ja pannile. Nüüd lisada sorts valget veini, peterselli, soola ja cayenne´i. Lase veidi aega haududa, siis riivi veidike muskaati sekka. Samal ajal keeda pasta, nõruta, vala tagasi potti. Vala segu pannilt pastale, sega segamini, lisa riivitud parmesani ja musta pipart maitse järgi. Kõrvale viil head saialist ja klaasike head veini :)

L´Arancia

2008-06-16T11:12:00.006+03:00

Käisime elukaaslasega eelmisel nädalal külastamas sellist kohta nagu L´Arancia. Kuulub ta hotell Savoy alla ja tegelikult avastasin ta Vanalinnast juba mõni aeg tagasi. Eemal vaadates jättis kuidagi sooja tunde ja kui ma hiljem internetist leidsin nende kodulehe, tundus et see võiks olla koht kuhu minna. Sisekujundus mulle meeldib- Navitrolla pildid seintel! Hinnad kõigil juures, seega saab seal süüa ja šopata kui isu tuleb :P Selline heledam oranz domineeris, sohvad olid pruunikad- kõik oli hubane ja sobis kokku. Teenindus oli kiire ja viisakas. Kaaslane tellis alustuseks Tai veiselihasalati tšilli, laimi ja koriandriga, mina võtsin sinimerekarbid valge veini leemes baguette ja ürivõiga (teine variant oli tomatileemes- seda tahaks ka proovida). Salat oli totaalne õnnestumine- ma võiks vabalt ainult seda sinna uuesti sööma minna. Merekarbid olid värsked ja kõrvale serveeritud baguette oli krõbe ja soe. Põhiroaks võtsin mina puraviku risotto seenevahu ja parmesaniga. Väga maitsev, pehme ja kreemine, aga suhteliselt intensiivne, ma üksi lõpuni ei jaksanudki süüa. Mees võttis maisikana frikassee juurviljade, kirsstomatite ja küpsetatud kartulitega. Kana oli olnud hea krõbe, ja kartulid maitsesid ka väga. Sellest toidust ma ampsu ei võtnud, seega ise kommenteerida ei oskagi.. Magustoit oli kogu õhtusöögi kõige parem osa! Kaaslane võttis sooja šokolaadi-sufleekoogi, lisandiks oli kohapeal tehtud vaniljejäätis ja kirsimoos. Kogu see komplekt oli tõesti hea ja sobis omavahel suurepäraselt. Vaniljejäätis maitses nagu kodustehtud :) Mina võtsin créme brulée (jällegi kohapeal tehtud)passioniviljasorbeega- ja no seda sorbeed võiks ma lõpmatuseni süüa. Täiesti super! Teenindaja ütles ka mu kiituse peale, et see on neil kõige minevam roog- peale mind olevat see sorbee ka otsa saanud, nii et mul vedas tõsiselt. Brüleekreem maitses mulle ka väga- just minu maitse järgi. Kokkuvõttes jättis koht hea mulje ja toidud olid väga maitsvad. Juba vaatasime menüüst välja mida järgmine kord proovida :) Ja no seda passionisorbeed tahan ma nüüd ise ka proovida teha..
L´Arancia
Suur-Karja 17
680 6688
http://www.arancia.ee/

Tere rabarber!

2008-06-11T19:17:00.004+03:00

Vahepeal on olnud väga rabarbrine aeg. Ma olen proovinud palju erinevad kooke ja magustoite, aga kuna ma olen hirmlaisk, siis enamik neist (vähemalt hetkel) blogis ei kajastu. Piltide tegemisega venitasin ma nii kaua kuni polnud enam miskit pildistada, aga parimad leiud lähevad kindlasti kordamisele. Ma avastasin, et rabarbriga sobib kokku väga hästi kakao, ja tegin paar väga lihtsat plaadikooki kakaose põhjaga. Proovisin rabarbrijäätist, mis põhimõtteliselt on vaniljejäätise retsepti baasil, lihtsalt segatuna rabarbrikeedisega- väga hea ja värskendav suutäis, selline kergelt hapukas. Korra tegin rabarbrimuffinseid- neid teen kindlasti varsti veel. Paar korda olen teinud rabarbri-toscakooki, mis on tegelikult siiani lemmik- seda ma teen varsti kindlasti jälle ja siis tuleb pilt ning retsept ka. Praegu kirjutan aga Nami-Namist leitud retseptist, mis ka mulle väga maitses: Kookoskook rabarbriga. Eraldi ma üles kirjutama retsepti ei hakka, sest peaaegu kõik tuli retsepti järgi, peale selle, et kookost panin ma ainult kattesse- lihtsalt oli oodatust väiksem kogus kapis. Maitses magushapu, ja mõõõnusa kergelt krõbeda kattega, seest jäi selline huvitavalt pehme ja lausa nagu koorene. Soovitan proovida, kel veel rabarbrit üle on :)

Selge lambalihasupp

2008-05-29T22:11:00.005+03:00

Isa tegi üheks tähtpäevaks ahjus lammast. Kondid sain mina endale :) Superhea supiks- maitseained, ürdid, liha ja luuüdi kontidest kokku annavad juba omaette hea maitse. Alustasin keetmist kontidest, lisades tükeldatud kartulid ja sibulad. Lasin veidi aega keeda, siis võtsin kondid välja ja tükeldasin küljes oleva liha, lisasin selle supile. Siis oli maitseroheliste kord- veidi oblikaid hapususe andmiseks, murulauk, küüslaugupealsed, petersell. Viimasena lisasin tükeldatud šampinjonid- sügisel metsaseentega oleks muidugi palju parem, aga sinna on veel aega :) Maitsestasin soola ja pipraga ning valmis ta oligi. Maitses lihtne ja hea, kõrvale leib või ja küüslauguviiludega- ilmselt läheb varsti kordamisele.

Seenepirukas tomatiga

2008-05-21T19:37:00.005+03:00

Vahel tuleb vastupandamatu isu soolase piruka järgi... ja siis tuleb järelikult üks pirukas ka teha! Ega see isu muidu üle ei lähe ja ma räägin kogemusest :P

Seekord tegin seenepirukat tomatiga ja käis see asi nii:

Põhja jaoks võtsin

100 g võid

2 dl jahu

2 sl külma vett

1 tl küpsetuspulbrit

1 dl riivitud juustu

Näppisin või kuivade ainetega segamini, lisasin vee ja segasin ühtlaseks ning panin külmkappi istuma mõneks ajaks.

Katte jaoks läks

2 sibulat

1 küüs küüslauku

punt murulauku ja veidi peterselli

1 pakk toorsuitsupeekonit

3 väikest tomatit

3 muna

2 dl piima või vahukoort (koorega on muidugi etem)

3 dl sampinjone vm seeni

2 dl riivitud juustu

soola-pipart

Viilutasin sibula, peekoni ja seened, pruunistasin võiga pannil (kõigepealt sibulad ja peekon, siis lisasin seened). Segasin omavahel munad, piima/vahukoore, purustatud küüslaugu, murulaugu-peterselli ja tükeldatud tomati, maitsestasin soola ja pipraga ning segasin juurde riivitud juustu; viimasena ka sibula-peekoni -seene segu. Siis oli jälle põhja etteaste- surusin ta lahtikäiva võitatud vormi põhja ja äärtele ning küpsetasin teda kuskil 10 minutit 200-kraadises ahjus. Võtsin välja, kallasin segu peale ja küpsetasin veel kuskil 30 minutit.

PS. Nami-Namis on taas käimas tore kooskokkamine panna cotta teemal- jube hea asi, olen varemgi teinud- aga kui üritasin nüüd oma žedöövriga välja tulla, siis läks kõik nässu- liialt vähe läks segusse želatiini ja kuigi tuli tugevam kiht peale, siis selle all oli jumalast vedel vahukooresegu.. no mis sa ütled. Samas kui ühel ajal teha panna cottat, saia, rabarbri-toscakooki ja sokolaaditükkidega jäätist siis mingi neist peab ju ebaõnnestuma. Nii multifunktsionaalne ma ilmselt pole (ja rohkem sellised teen-kõik-asjad-korraga maniakaalset hoogu ilmselt enam niipea ei tule ka).

Mustikajäätis

2008-05-08T11:15:00.004+03:00

Vahepeal olen proovinud erinevaid jäätiseid teha. Karamellijäätis ei õnnestunud, aga asi oli puhtalt minus, seega läheb millalgi lähiajal kordamisele ikkagi. Lemmikuks on siiani vaniljejäätis šokolaaditükkidega- põhimõtteliselt sama retsept mida kasutasin tavalise vaniljejäätise tegemisel, vähendasin vaid koore kogust ja suurendasin piima oma ja loomulikult riivisin sisse tumedat sokolaadi. Aga mulle maitses väga ka mustikajäätis, milles sain ära kasutada viimased sügavkülmas olevad mustikad. Note to self- järgmine kord tuleb mustikatel enne lasta ära sulada kui jäätisesse lisan- praegu panin otse sügavkülmast ja niimoodi jäid marjad terveks. Ilus küll, aga külmunud marju on veidi raskem närida. Maitse oli aga hea sellegipoolest- siin kasutasin jällegi veidi enam vahukoort kui piima. Muu kõik sama mis vaniljejäätise retseptis.

Röstbiif

2008-05-03T22:47:00.008+03:00

Täna hommikul sai Keskturul käidud. Sellel kevadel esimest korda siis. Hankisime aedvilju, liha ja veel mõningaid häid asju. Kuna ma leidsin lihaosakonnast väga ilusa veisefilee tüki, siis õhtusöögiks oli röstbiif :) Täitsa hää tuli, kuigi minu maitse jaoks oleks võinud verisemgi olla. Kõrvale tegin kartuliputru ja karulaugu-hapukoore kastet.

Röstbiifi enda retsept on tegelikult lihtne- lihtsalt liha peab pehme ja kvaliteetne olema, üldjuhul kasutan mina välis- ja sisefileed. Terve tükk tuleb pannil pruunistada igast küljest, määrida sisse soola, pipra, tüümiani ja purustatud küüslauguga ja siis 200 kraadi juures ahju panna. Ma tavaliselt katan poole küpsemise pealt fooliumiga, et pealt liha liiga kuivaks ei läheks. Kui lihatermomeeter näitab 55 kraadi, siis võtan välja ja lasen tal fooliumis seista veel kuskil 5-10 minutit, olenevalt kaua ma suudan oma näppe lihast eemal hoida :P

Viilud sobivad järgmisel päeval külmana imehästi süüa, näiteks võileiva peal või salatis.

Porgandikook

2008-04-30T19:08:00.007+03:00

Minu kõige lemmikum kook üldse, on porgandikook toorjuustuglasuuriga. Ma võin üksinda terve koogi ära süüa, probleemivabalt. Ma otsisin kaua just seda õiget porgandikoogiretsepti, ja leidsin lõpuks Nami-Namist. Põhimõtteliselt on kõik sama, aga lisasin tainale purustatud metsapähkleid, jätsin välja muskaadi ja toorjuustuglasuurile pigistasin sidrunist mahla juurde. Nii mõnus, ei ole liialt magus kook, ja sidrunimaitseline glasuur sobib ideaalselt juurde.

2 muna

2 dl suhkrut

1 tl vanillisuhkrut

100 g sulatatud võid

3 dl riivitud porgandit (mul kulus kaks keskmise suurusega porgandit)

2 dl nisujahu

2 tl küpsetuspulbrit

1 tl kaneeli

100g metsapähkleid

Glasuuri jaoks võtsin:

175g toorjuustu

50 g pehmet võid

100 g tuhksuhkrut

1 tl vanillisuhkrut

1 sidruni pigistatud mahl

Vahustasin muna suhkruga, lisa peenelt riivitud porgand, sulavõi ja omavahel segatud kuivained ning pähklid. Määri koogivorm võiga, puista üle riivsaiaga. Kalla tainas vormi ja küpseta 200 kraadi juures umbes 30 minutit, katseta tikuga valmidust. Jahuta. Sega kokku glasuur ja määri koogile peale. Naudi! :)

Südamekartul

2008-04-20T20:09:00.010+03:00

Tuttavad tõid kotitäie kartulit. Pool kotti oli juba otsas, kui leidsin sellise toreda kartuli:

No kas pole armas :) Südamekujulisi kartuleid ma just iga päev ei leia. See isend läks ahjukartuliks, maitses hästi :P

Sai on hea

2008-04-15T20:07:00.010+03:00

Aeg-ajalt meeldib mulle ise saia teha. Pole seal tegelikult midagi rasket, sõtkumine meeldib mulle :) Ainult aega võtab suhteliselt palju ja seetõttu ilmselt jääb palju saiu tegemata- nädala keskel lihtsalt ei jõua/jaksa. Ahjusoojast saiast on aga raske midagi paremat välja mõelda. Killuke võid peale ja niiii hea :) Retsept on mul aga järgmine:

25g presspärmi

1,75 dl

u. 7 dl jahu

1 tl soola

2 tl suhkrut või siis mett

1 tl pehmet toasooja võid

Pudista pärm kaussi, lisa veidi 37-kraadist vett. Lahusta pärm ja lisa ülejäänud vesi ning sool ja suhkur/mesi. Vala juurde jahu ja hakka sõtkuma, kuskil kuni 5 minutit. Siis lisa margariin ja sõtku kuni tainas käte ja kausi küljest lahti lööb (kui vaja, lisa vähehaaval jahu). Kata tainas kilega ja lase soojas kohas kahekordseks kerkida. Sõtku tainas uuesti läbi ja lase veel kord kerkida. Siis vormi tainast sai ja aseta ahjuplaadile- lase kuskil 10 minutit kerkida. Pritsi kergelt veega ja tee pinnale sisselõiked. Küpseta 230-kraadises ahjus umbes 30 minutit. Sai on küps kui põhjale koputades kumiseb.

Veidi taimendusest..

2008-04-12T16:30:00.008+03:00

Ilusate ilmadega on see häda, et minu kokanduskirg taandub pisut minu aianduskire ees. Nii ma istun kevadel ja suvel aias ja teen midagi asjalikku. Või siis asjatan (veel) tubaste taimedega. Ja kannatamatu nagu ma olen, külvasin paar päeva tagasi redist. Mitte küll õue, leidsin kuurist sügavama kasti, pistsin mulda täis ja seemned mulda. Lisaks panin sinna ka spinatit ja võtsin peenralt lapikese murulauku. Redis vaikselt tärkab, aga murulaugul ei läinud paar esimest hommikut üldse hästi. Koer arvas nimelt, et mis ta passib seal niisama- ja rebis terve tutsaka kastist välja. Mullarida viis ilusti akna äärest kutsi pesani. Oleks pidanud ju teadma et midagi sellist võib juhtuda, eksole, kui terve eelmise suve pidin ma koera peenardelt eemale ajama, sest ta tõmbas porgandeid-rediseid välja ja sõi sibulapealsed ära. Rääkimata siis sellest, et minu maasikapeenart ei rüüstanud linnud vaid minu koer ja vaarikad sai vist ka enamuses tema endale. Aga- mul õnnestus see vaene murulauk päästa. Õnneks on see selline lollikindel taim, pistsin tagasi mulda ja nüüd kasvab päris kenasti :)

Kenaks on sirgunud veel tomatitaimed

ja ka kõrvits..

Ja tegelikult veel hunnik taimi, mis kõik kunagi toiduks saavad :)

Hansaplandist sain lisaks ühele peenrasolevale veel kaks kultuurmustikat- nagu mul siin üle tee kohe metsa poleks, kust mustikaid korjata saab :P Aga mulle meeldib, kui ta aias ka on, hea mammusid vahepeal suhu korjata ja mõnusalt suured on ka. Igatahes need kaks taime istuvad nüüd toas ja ootavad oma ümberistutamisaega- päris kenad pungad on neil juba.

Minu esimene omatehtud jäätis!

2008-04-11T19:47:00.008+03:00

Oma esimeseks jäätiseks valisin ma vanillijäätise. Tahtsin proovida, mis vahet siis poejäätisega on. No ikka on.. mäekõrgune vahe vähemalt. Kodujäätis on nii puhta maitsega, esimese kahe lusikatäiega tundus kummaliselt teistsugune. Aga mida rohkem lusikatäisi võtsin, seda rohkem sõltuvusse jäin.. Ma ei usu, et ma enam kunagi poejäätis ostan.

Vanillijäätise retsepti võtsin Angeelika Kangi raamatust Jäised ahvatlused, koguseid muutsin pisut:

2 dl piima

2 dl vahukoort

1 vanillikaun

3 munakollast

1,2 dl suhkrut

Kuumutasin piima ja koore koos kaunaga keemiseni. Võtsin pliidilt, kurnasin kauna, lõikasin pooleks ja eemaldasin seemned piima-kooresegu sisse. Vahustasin munakollased ja suhkru, valasin kooresegu munade hulka, ikka pidevalt segades. Kallasin tagasi kastrulisse ja kuumutasin umbes 10 minutit, kuni segu veidi paksenes. Tõstsin pliidilt ja jahutasin mõned tunnid. Siis panin oma jäätisemasina valmis, kallasin segu masinasse ja lasin tal imesid teha kuskil 3o minutit :)

Kena kaelakarbonaad :)

2008-04-09T22:05:00.004+03:00

Vanaema tõi oma kiire eluga lapselapsele kaks kilo seakaelakarbonaadi turult. Nii armas, eksole... mul pole tõesti aega viimasel ajal turule sattuda. Ma loodan seda viga varsti parandada. Aga seniks, 2-kilone käntsakas läks neljaks tükiks, osad sügavkülma, ja üks kena tükike tänaseks õhtusöögiks ahju :) Panin küpsetuskotti, lisasin suuremateks tükkideks lõigatud tsilli, sibul ja poolitatud küüslauguküüned. Lisasin soola ja pipart ning mõned törtsud Worchesterit. Peale asetasin tüümianioksi ja piparrohtu. Siis ahju 175 kraadi juurde kuni lihatermomeeter näitas, et sobib süüa. Hea oli :) Valmisproduktist ma pilti teha ei viitsinud, aga enne kui liha ahju läks, pidin tast küll pilti tegema, sest nägi nii ilus välja. Jah, ma olengi selline imelik, et pean teinekord toorest lihatükki ilusaks :)

Pavlova vol.2

2008-04-09T21:32:00.005+03:00

Kuna ma olen siin nüüd õnnelik jäätisemasina omanik (lõpuks ometi), siis mul jääb üle suhteliselt palju munavalgeid :) Niisiis oma esimest jäätis tehes, viitsinud ma kaua mõelda mida nende ülejäänutega peale hakata, niisiis tegin Pavlovat. Jälle. Aga- seekord mitte nii nagu oleks pidanud.. sest nagu ikka, ma kipun asju unustama. Ja nii ka seekord... Tegin koogi valmis, pistsin ahju ja vaatasin kella, et teaks arvestada aega. Kuskil pool tundi hiljem tundsin, et mm... head küpsetamiselõhna tuleb köögist.. selline.. nagu besee või nii. Mõni hetk mõeldes jõudsin ma järeldusele (hea et pikemalt ei mõelnud, eks.. mingi veel pool tundi või nii :P), et esimese koogi küpsetamise ajal ma niisugust tugevat lõhna ei tundnud. Läksin siis igaksjuhuks kontrollima- ja mis ma näen: kook on suhteliselt pruun ja... ahi on ikka 170 peal! Seega ma unustasin Pavlova koogi valmistamise ühe olulise osa- ahju pannes tuleb temperatuur kohe madalamaks panna. Sajatuse saatel keerasin siis kraadid sajale, ja lasin tal veel veidi aega ahjus passida. Suhteliselt madalaks oli vajunud, võiks öelda :P Tegin koogi ikkagi lõpuni valmis- peale vahukoort ja punaseid sõstraid. Ja maitses täitsa hää, sees oli isegi natuke vahukommi jäänud. :)

Pavlova kook

2008-04-03T18:45:00.004+03:00

Ma poleks vist elusees proovinud ise Pavlova kooki teha. Besee ju, mõtlesin. Ma pole eriline besee fänn, nimelt. Aga.. kui ma Nami-Namis nägin "Kokkame koos" üritusel, kui paljud tegelikult seda proovivad, õnnestuvad ja neile see ka meeldib, siis ma pidin ikka ise ka järgi proovima. Ja leidma, et tegelikult on tegemist väga hea koogiga,suhteliselt lihtsaga pealekauba. Mõnus kergelt krõbe ümbris, vahukommilaadne täidis..mmm.. peale panin vahukoort ja mustikaid, suvel tahaks kindlasti värskete oma aia maasikatega proovida. Ma arvan, et see Pavlova tegu ei jäänud kindlasti viimaseks...

Nami-Namis on antud originaalretsept- Nigella versioon, mina mugandasin veidi koguseid, ei julenud kohe suurt kooki teha ja suhkrut panin ka vähem- ei tahtnud liigmagusat.

Kokku sain retsepti:

2 munavalget

90 g suhkrut

1 tl maisitärklist

vanilliekstrakti

0,5 tl veiniäädikat (ma kasutasin siin Borgese nn. vahuveiniäädikat)

soola

Kloppisin munavalged näpuotsatäie soolaga tugevaks vahuks, lisasin kolmes jaos suhkru. Vahustasin kuni sain ilusa läikiva vahu. Peale puistasin tärklise, vanilli ja äädika, segasin kergelt läbi. Kallasin massi küpsetuspaberiga kaetud ahjuplaadile. Ahi oli juba selleks ajaks 170 kraadi peal, kohe kui koogi ahju panin, keerasin kuumuse 125 kraadi peale. Küpsetasin 35, siis alandasin veel temperatuuri 100 kraadi peale ja lasin koogil ahjus olla veel kuskil 10 minutit. Siis lülitasin ahju välja, jätsin ahjuukse kergelt avatuks ja lasin seal jahtuda. Peale seda kummutasin ta taldrikule teistpidi, vahustasin vahukoore, lisasin mustikaid ja lasin kuskil 30 minutit külmkapis seista. Väike koogike kadus oma aluselt suhteliselt kiiresti rahuolevate sööjate kõhtu..

PS: vabandan kehva pildi eest, seebikas ei suuda nii valgest koogist normaalset mitte ülevalgustatud pilti teha. Ma loodan, et kehvade piltide päevad on nüüdseks möödas, arvestades, et mul tänasest uus ja parem fotoaparaat on.

Dallase saiad

2008-03-22T09:48:00.004+02:00

Ma olin Suure Küpsetamisraamatu 2.osa leheküljelt leitud Dallase saiade retsepti juba pikemat aega piilunud, aga alati oli mingi taigna või täidise koostisosa puudu. Ja kuna ma pole kordagi viitsinud ühe aine puudumise tõttu poodi minna (linnast kaugel elamise "võlud"), siis oligi asi pidevalt edasi lükkunud. Eile aga.. avastasin ma, et kõik vajalik on olemas :) Jube head saiakesed!

Magus pärmitaigen:

25 g pärmi

2,5 dl piima

1 munarebu

0,75 tl soola

1 dl suhkrut

7-8 dl nisujahu

100 g küpsetusmargariini

Täidiseks vaja:

150 g maitsestamata toorjuustu

2 tl vanillisuhkrut

0,5 dl suhkrut

1 munarebu

0,5-1 sl sidrunimahla

Hõõru presspärm vähese piimaga vedelaks ja lisa ülejäänud piim. Lisa toasoe munarebu, sool ja suhkur. Lisa umbes pool jahukogusest ja sõtku paar minutit. Siis lisa edasi sõtkudes ülejäänud jahu, jättes esialgu umbes 1 dl järele. Lisa tükkidena pehme margariin ja sõtku uuesti ühtlaseks. Sõtkumist jätkates lisa vähehaaval nii palju jahu, et tainas oleks elastne, läikiv ja lööks kausi-käte küljest lahti. Kata tainakauss rätikuga, tõsta sooja kohta ja lase mahult kahekordseks kerkida (võtab kuskil üle tunni aega, sest suhkrut ja rasva on tainas palju).

Täidiseks mikserda toasoe toorjuust ülejäänud komponentidega kohevaks (kuna ma avastasin viimasel hetkel, et mul on ülivähe vaniljesuhkrut alles, siis ma kasutasin maitse andmiseks ka poole vanillikauna seemnetest). Rulli tainas õhukeseks ristkülikuks, määri peale täidis- kasuta ära umbes pool kogusest. Keera tainaplaast tihedaks rulliks ja jaga 12ks osaks. Pane need muffinipanni aukudesse lõikepind üleval pool ja lase rätiku all kerkida 15 minutit. Jaga ülejäänud täidis saiade peale- võid panna kuhjakesed, või teha nagu mina- määrida laiali mööda saiakeste pealispinda. Kui paned kuhjakesed, siis tainaääred tuleks pintseldada munaga. Küpseta 200 kraadi juures kuskil 15 minutit.

Müsli

2008-03-08T11:46:00.003+02:00

Jogurt ja müsli on üks parimaid kombinatsioone- head müslit aga poest leida on vähemalt minul veidi raske. Paljud neist on rosinatega, mis mulle üldse ei maitse; või vastupidi- liiga tavalised, pluss, kunagi ei tea mis seal täpselt sees võib olla. Seega mõtlesin ise proovida müslit teha. Ja pean ütlema, et see oli väga hea idee- sa saad ise otsustada mida müslisse paned ja kui palju ning maitseb tõesti hästi. Oma esimesse müslisse panin kokku:

kaerahelbed (kindlasti mitte kiirkaerahelbeid)

kõrvitsaseemned

päevalilleseemned

Segasin need korralikult läbi:

mõne lusikatäie meega

näputäie fariinsuhkruga

vanilliga (nii suhkur kui ekstrakt peaksid sobima)

Katsin ahjuplaadi küpsetuspaberiga, ajasin kogu müslisegu laiali plaadile ja pistsin ahju kuskil 180 kraadi juurde. Umbes iga 7-8 minuti käisin segu läbi segamas, et kõik korralikult pruunistuks. Kuskil poole peal tükeldasin mandlid väiksemateks tükkideks ja lisasin ka need müslisegusse. Kui müsli juba pruunikas oli (võis minna umbes tund või veidi rohkemgi- õige aeg sõltub paljuski ahjust, müsli kogusest ja koostisainetest), tõstsin ahjust välja ja lasin korralikult jahtuda. Mõnusalt krõbe tuli :) Jahtunud peast lisasin veel kuivatatud jõhvikad, kindlasti sobivad ka kõiksugu muud marjad-puuviljad.

Reedeõhtune vahuvein

2008-02-25T10:59:00.005+02:00

Tuleb veidi hilinemisega seekord, laupäeval ja pühapäeval oli kuidagi palju teha ja ei jõudnudki üles kirjutada. Mitmesõnaga- leidsin sellise huvitava vahuveini nagu Fresita, mis kirjade järgi on Tsiili vahuvein Patagonia maasikatega (tõestab ka sade pudeli põhjas- ärge seda ainult enne lahtitegemist raputage, kui ka kiusatus olemas võib olla :)). Kui mulle veinidest meeldivad kuivemad ja hapumad, siis vahuveinide kohta see miskipärast mul ei kehti- siis ma eelistan magusaid lurre ja Asti on üks tõsiseid lemmikuid, eriti veel Asti Cinzano :) Vot see Fresita on ka selline magusam, kuigi mu meelest mingi hetk lõi lonksu võttes selline hapukam maasikamaitse sisse. Igatahes mulle isiklikult vägaväga maitses, selline kergelt joodav, natuke nagu limonaad, aga ta ei olnud mingi keemia maitsega. Võiks öelda, et on tekkinud uus lemmik.
Fresita 10/10

Salatist ja veiselihast

2008-02-16T16:02:00.006+02:00

On üks salat, mida ma võiks vist kasvõi iga päev süüa, ja see on tomati-mozzarella salat. Eriti suvel, kui tomatid on oi-kui-magusad-ja-mahlased ja oma aiast nopitud basiilik nii värske! Hetkel ei saa küll kiidelda ei tomatite ega ka aiabasiilikuga, aga hea meenutus suvest ikkagi. Niisiis on salatiks vaja viilutada tomatid, laotada taldrikule/ kandikule vms, peale veidi soola ja purustatud musta pipart. Viilutada ka mozzarellat, iga tomati peale panna juustutükk. Peale basiilikut, maitse asi, kas terved lehed või tükeldada väiksemaks. Kastmeks tegin seekord sellise: lusikatäis rohelist pestot, lusikatäis veidi oliivõli, paar sortsu balsamiäädikat, pipart, soola ja näpuotsatäis fariinsuhkrut. Kaste korralikult läbi segada ja salatile valada.

Aga mitte salatist ei tahtnud ma rääkida :P Tegelikult leidsin ma siin hiljuti Laagri Maksimarketist Rakvere lihaveise välisfilee, mis karjus poes minu nime. See pole esimene kord, kus ma lihaveist müügil näen, kuid tavaliselt on mulle kätte sattunud juba pruuniks läinud liha, ja kuigi ma tean, et see ei pruugi tähendada maitsele midagi, vaid sõltub gaasisegust pakendis, siis ma ei suuda kunagi sellist liha osta. Seekord aga, üllatus-üllatus, oli absoluutselt täiesti ilus punane lihatükk. Ei läinud just kaua, et otsustada kas võtta või mitte võtta, valik oli pigem sellest et millist osa veisest võtta- valik on seal suur ja nad kõik nägid nii ilusad välja. Otsustasin välisfilee kasuks, ja las ma ütlen kohe ära, et see hakkab edaspidi olema default toode, mis mu ostukorvi iga kuu minema hakkab. Tegin eile kaks viilu grillpannil, kerge soola-pipraga, üks welldone ja teine medium, ja no kuku pikali kui hea! Nii mure, sulas suus, nuga lihtsalt vajus läbi liha. Mul tõmbusid varbad krussi, nii mõnus oli lihtsalt, tegelikult ka. Kui kellelgi teist on olnud halbu kogemusi veiselihaga (jah, ma räägin omast kogemusest- mul ei ole kunagi varem steigid õnnestunud), siis proovige uuesti ja selle lihaga. Ma tean- ma oleks pidanud sellest iludusest pilti tegema ja puha, aga kogu selle ärevusega ma unustasin. Jälle. Ma kleebin endale edaspidi selle fotoka lihtsalt käe külge, siis jääb ehk meelde ka.

Aga ma võin näidata, millise näoga vaatab sind koer, kui sa parajasti seda imehead liha sisse vorbid. Ja temale ei anna.

Reedeõhtune vein vol2

2008-02-16T15:42:00.004+02:00

Seekordne vein oli Freixenet Ash Tree Estate Chardonnay Macabeo 2006. Nautimuse märgiga ja puha. Me ei joo seda veini teps mitte esimest korda ja tõenäoliselt ka mitte viimast. Tõenäoliselt seepärast, et meie väikses kohalikus poes on see peaaegu et ainus normaalne valge vein, seega kui linnast enam veini ei saa (loe: unustasid lihtsalt osta ja tagasi sõita kohe kindlasti enam ei viitsi/ kell on 8 läbi) siis on see päris hea joogivariant tegelikult. Samas on ta oma Nautimuse-märgi ära teeninud küll, sobib niisama tipsutamiseks kui ka söögi kõrvale ja oma keskmise hinnaga sobib osta küll, kui parajasti rahakoti peale kuri ei taha olla. Seekordne tundus küll kummaliselt hapukam kui muidu, aga võimalik, et ma olin eelmine kord söönud mingeid sobivamaid toite kõrvale. Igal juhul kerge jook ja pudel tühjenes ruttu. Samas.. ma olen märganud, et minusuguse "alkohooliku" käes tühjenevad kõik sobivad valge veini pudelid ruttu.. tea kas ma peaks muretsema? Näääh, ei usu :P
Freixenet Ash Tree Estate Chardonnay Macabeo 2006 7/10

Sõbrasöök

2008-02-15T10:33:00.004+02:00

Sõbrapäeva sööming möödas ja kõik õnnestus enamvähem :)
Valmistasin praetud sealiha minutipihvi sibulakastmega, kõrvale kartulivormi. Pilti jälle ei tule, sest mul oli kõht nii tühi, et samal hetkel kui tõstsin liha taldrikule, läks kõik muu meelest ära :P
Alustasin kartulitega, viilutasin suhteliselt õhukeselt, asetasin ahjunõule, peale soola, pipart ja rosmariini, valasin üle muna-piima seguga ja hiljem, kui kartulid pehmenesid, lisasin peale veel juustu. Ahjus oli 200 kraadi juures umbes tunnike. Siis läks vaja 2 viilu sealihast minutipihvi ning pipart ja soola. Liha panin kuumale pannile, praadisin kõigepealt ühelt poolt, siis keerasin ümber ning lisasin veidi võid ja ühe tükeldatud punase sibula. Riputasin veidi soola ja pipart nii lihale kui sibulale. Kui liha oli valmis, tõstsin viilud taldrikule, lisasin sibulale jahu- segasin läbi ja valasin pannile veidi piima. Maitsestasin veel soola ja pipraga, siis tõstsin lihaviiludele peale ja hakkisin rohelist sibulat maitseks ja iluks peale. Kõrvale ahjusooja kartulit ja oi kui hea oli!
Magustoiduks tegin moonistritslit, aga sellest ma parema meelega väga ei räägiks :P Ütleme nii, et mõned pärmitaignast moodustised on mul ka paremini õnnestunud kui seekordne :)

Veidi vitamiine

2008-02-10T22:11:00.001+02:00

Praeguste ilmade juures (ja üldse, enne kevadet ja nii) on alati hea sihuke korralik vitamiinisüst saada. Niisiis kui ma laupäeva hommikul poes tõsiselt kenasid punaseid greipe nägin, pidin ma neid päris mitu tükki koju kaasa võtma. Mis teha, hääled peas käskisid :)
Ega ma neid väga tihti just ei osta. Maitsevad küll väga, aga see puhastamine on suhteliselt tülikas. Ma tean küll, et tegelikult tervislikkuse seisukohalt tuleks neid süüa koos selle valge nahaga mis neil ümber on- ehk siis see koht sisaldab enim vitamiine ja muid kasulikke aineid, aga ma eelistan kõik-kõik ümbert ära puhastada ja jätta tükkidena ainult viljaliha. Ja siis lisada paar lusikatäit suhkrut, ära segada ja niisama puhtalt süüa. Tõsiselt lihtne ja hea suutäis. Pilti ma teha ei jõudnudki, kausitäis hävitati ruttu :)

Sidruni-pähklikeeks

2008-01-31T18:14:00.001+02:00

Leidsin kapist paki metsapähkleid ja hakkasin mõtlema mida nendega teha võiks. Keeksi pole ma tõesti ammu teinud ja juba ainuüksi mõte selle peale tundus nii hea, et ma otsisin välja ka sidruni ja hakkasin pihta. Vaja läheb:

200g võid

2 dl suhkrut

4 muna

1 tl küpsetuspulbrit

1 tl vanillisuhkrut

2 sl vett

1 sidrun

100g metsapähkleid (samas, ma arvan et muud pähklid sobiksid ka)

Vahustasin või suhkruga, lisasin ükshaaval munad (ikka veel vahustades) ja segasin juurde küpsetuspulbri-vanillisuhkru-jahu segu. Purustasin metsapähklid ja lisasin need samuti koos jahuseguga. Siis lõikasin sidruni pooleks ja pressisin mõlemast poolest mahla taina hulka ja lisasin 2 sl vett. Taina valasin võiga määritud ja riivsaiaga ülepuistatud keeksivormi ja panin ahju, nii 150 kraadi juurde. Ahjus oli ta umbes tund ja 10 minutit. Proovisin tikuga, kui tikk tuli puhtalt välja, oli keeks valmis. Ja maitses päris hästi :)

Pitsa tegemisest

2008-01-27T13:03:00.001+02:00

Pitsa on selline asi, mida võiks vist küll igal ajal süüa. Õige pärmitaignast põhi on hulga parem kui poes müüdavast pitsapõhjajahust tehtud. Ja see pole üldse nii raske kui paljud kardavad. Lisapluss on see, et peale võib panna mida iganes hing ihaldab: lihast, mereandidest, juurviljadest kuni magusate puuviljade ja kommideni välja. Kujutlusvõime tööle ja läheb tegemiseks!
Seekord tegin ise tavalise õhtusöögipitsa.
Põhja retsepti olen küll kuskilt ilmselt maha kirjutanud, kuid ei mäleta enam kustkohast- võis olla mõni raamat, ajakiri või ka blogi. Kui keegi tunneb ära, et see on täpselt tema variant, siis andke teada, oskan vähemalt kuskile linkida.

Pitsapõhi:
50 g pärmi
2,5 dl leiget vett
6-7 dl nisujahu
0,5 tl soola
0,5 tl suhkrut
2 tl oliivõli
Lahusta pärm vees, lisa sool ja suhkur ning sega läbi. Lisa jahu ja sõtku tainas läbi. Siis lisa õli ja sõtku, mul tavaliselt kulub kuni 10 minutit- niikaua kuni kergelt tumedamaid õlitäppe kuskil näha pole. Kata tainas rätikuga ja lase kerkida kuni 1 h. Jaga taigen kaheks- kui tahad kahte pitsat teha, siis jäta mõlemad veel kuskil 15 min kerkima, kui tahad vaid ühte, siis teist palli võib vabalt sügavkülmutada (peaks säilima kuskil 2 kuud; sulatades lase jälle kerkida).

Nüüd, õiged pitsameistrid venitavad põhja toetades taigen ühele ja teisega venitades või mingit taolist moodi. Minul isiklikult selline trikk välja ei tule kunagi, seega ma lihtsalt ajan ta vormis laiali- samas, ilmselt võiks ka rullida laiali, kuidas aga keegi soovib. Siis tuleb peale kate. Kasutasin seekord sellist varianti:
Tomatikaste laiali ajada põhjale, peale riivitud juustu ja kuivatatud punet ning basiilikut, veidi hakitud küüslauku. Sinna peale laotan õhukesed salaamiviilud, hakitud päikesekuivatatud tomatid õlis, viilutatud punane paprika ja porrurõngad ning rohelised oliivid. Ahjus on ta mul 200 kraadi juures maksimaalselt kuni 10 minutit- siis peaks hea õhuke ja krõbe põhi garanteeritud olema :)

Kohupiimapontšikud

2008-01-26T21:08:00.001+02:00

Oma tavalisel blogiringil leidsin Nami-Namist kohupiimapontšikute retsepti. Uskumatult väledalt hankisin ma kohupiima (muu oli kodus olemas) ja täna päeval läks siis tegemiseks. Ma olen varem neid ikka söönud, vanaema tavatses neid igaks tähtpäevaks teha ja nad olid iga kord tõeline hitt, kausitäis löödi puhtaks ikka sekunditega. Nüüd pole vanaema neid enam ammu teinud ja kui ma neid blogis nägin, sai kohe selgeks, et ma pean neid tegema. Ja see oli väga hea mõte. Mees ütles peale paari proovimist, et pane järgmisesse poenimekirja kohupiim kohe sisse ja mitu pakki- neid hakkad sa tihedamalt tegema. Mulle igatahes sobib!

Kuna mu väikses kohalikus poes oli olemas vaid rasvata kohupiima, siis ma veidi muutsin Pille retsepti (lisasin suhkrut veidi enam ja panin juurde ka vanillisuhkrut) ning sain sellise:

250g rasvata kohupiima

5 sl suhkrut

2 muna

0,25 tl soola

0,5 tl küpsetuspulbrit

100g jahu

0,5 tl vanillisuhkrut

Muidugi on küpsetamiseks vaja õli (kasutasin rapsiõli) ja pealeraputamiseks tuhksuhkrut.

Segasin kohupiima, suhkru ja munad. Omavahel segasin jahu, küpsetuspulbri, soola ja vanillisuhkru ning lisasin selle kohupiimasegule. Kuumutasin paksu põhjaga potis 3 cm õli ja kasutades kahte supilusikat (kui on vaja väiksemaid pallikesi, võib kasutada teelusikaid) vormisin pallikesed ja lükkasin vaikselt kuuma õlisse. Küpsetasin mõlemalt poolt kuni olid kena kuldpruuni värvuse omandanud ja jätsin köögipaberile nõrguma. Raputasin küllaldaselt üle tuhksuhkruga ja valmis nad olidki! Külma piimaga imehead :)

Originaalretsept siin.

Reedeõhtune vein

2008-01-26T20:47:00.001+02:00

Valge vein on siin majas äärmiselt tavaline nähtus. Ebatavaline on pigem see, kui ühtegi pudelit kuskil näha pole. Punane ei maitse, ja tervislikel põhjustel seda ka ei tarbi, aga valge see-eest võiks lausa vee eest olla. Ma pole tegelikult just alati veinijooja olnud- see sai alguse mõni aasta tagasi, kui ühe sõbranna sünnipäeval oli joogivalikuks üks hea jahe valge vein ja ma avastasin seda juues, et polegi paha- vastupidi, täitsa hea on. Ja nii see vaikselt läks- hakkasin ise vaatama poes mis huvi pakuks, proovisin tasapisi ja aina rohkem langesin võrku. Magusad ei meeldi, kuivad ja poolkuivad on enam minu teema ja pigem kipun valima siis Rieslingid ja Gewürtztraminerid. Igaks juhuks mainin kohe ära, et ma ei ole absoluutselt mitte mingit moodi veinispets ega ka pea ennast selleks- ma lihtsalt naudin veini joomist. Ka ei ole minu veiniproovimiste väljatoomine mingi reklaam või mahategemine, vaid märkmed edaspidiseks minu enda jaoks- kõike ei suuda ju meelde ka jätta :)
Seekord osutus valituks Kendermann´s Classic Riesling 2006. Meie puhul ebatüüpiliselt ei joonud me õhtul tervet pudelit ära, vaid pool jäi ka laupäevaks. Põhjus ei olnud kindlasti selles et vein oleks ebameeldiv olnud, vastupidi, päris hea oli. Suhteliselt happeline, kuigi lõhn oli nii värske, et sellest võinuks eeldada veidi vesisemat maitset. Olen joonud ka kergemini joodavaid veine- ilmselt see oli mitte niivõrd niisama maitsmise- ja seltskonnavein, kuivõrd toidukõrvane. Reede õhtul söödud kana kõrvale ei sobinud väga, aga laupäevase suitsuse ahjuribiga läks väga hästi kokku. Nädal varem proovitud Kendermann´s Kabinet Riesling libises siiski kuidagi paremini ja läks enam minu maitsenäsadele peale. Minu kokkuvõte siis:
Kendermann´s Classic Riesling 5/10
Kendermann´s Kabinet Riesling 8/10

Tere minu uus blogi

2008-01-23T18:36:00.001+02:00

Tundsin vajadust alustada oma toidublogi pidamist... lõpuks ometi :) Ei suuda muidu meelde jätta kõiki häid retsepte, nurjaläinud katsetusi, erilisi õnnestumisi ja huvitavaid avastusi. Sellest ei saa päevikut, kus kirjas mida ma iga päev söön hommikuks, lõunaks ja õhtuks. Võib ka juhtuda, et teinekord polegi pikalt millestki kirjutada, sest inspiratsiooni pole peal.. Võibolla tüdinen üldse varsti ära, kes teab. Eks näis kuidas läheb, onju :)